Direktor Wikmani surmast alates toimuvad temanimelises gümnaasiumis suured ja sisulised muudatused: haridusministeeriumi poolt määratakse uueks koolijuhiks madala intelligentsiga, ent võimujanune Peeter Puhm, keda poisid tema juhmuse pärast hakkavad otsekohe Tuhmiks hüüdma. Uue direktori isepäine ja autoritaarne valitsemine tekitab peagi konflikte hoopis vabama meelsusega harjunud õpilastes. Vahetatakse välja ka enamus Wikmani-aegsest personalist. See kõik aga ei takista üheteistkümnenda klassi noori mehi jäämast oma senise vaimsuse ja koeruste juurde. Direktor Tuhmile ja tema uuele õpetajaskonnale vastatakse rafineeritult ning teravmeelselt.
